Apple Mac ärikasutajale.

Teate küll seda vana ütlust - me pole nii rikkad, et osta odavaid asju. Ja nagu heale kombele kohane, ma ka praktiseerin seda mille kohta jutlust pean. Aga alustame siis algusest - ostust.

Jah, ma olen arutanud seda paljude ostjatega, et miks Apple tundub nii kallis - kui ometigi saaks täiesti heade näitajatega PC poole odavamalt. Millega ma olen nõus. Nagu ma olen ka nõus sellega, et ühe autotootja auto maksab nii palju ja teise oma poole vähem. Kui meil oleks arvutitootja nimega Orange, siis saaks tõesti öelda, et võrdleme õunu apelsinidega. Üks asi on hind ja teine on väärtus. Apple arvutite väärtus selgub neid kasutades. Esiteks, ta hakkab kohe pärast karbist välja võtmist tööle. Tal on olemas kõik programmid, mida üks keskmine kontoritöö nõuab - stabiilne operatsioonisüsteem, enamike printerite automaatne tugi (ja mida tal kohe pole selle ta laeb netist ise alla!). Lisaks ühilduvus serverite, domeenidega (ka Microsoft Windows), ning kontoriprogrammmid tekstitöötlusest kuni tabelarvutuse ja esitlusprogrammini. Kasutaja peab ainult välja mõtlema enda kasutajanime ja parooli. Lihtne, eks!
Siis edasi tuleb igapäevakasutus. Arvutit ei pea välja lülitama. Piisab, kui kaas sulgeda. Kui mõni programm jukerdab, piisab ta sulgemisest ja taasavamisest, et ta jälle kenasti käituks. Ülejäänud süsteem ei kaota stabiilsust ja töötab kenasti edasi. Me küll ei mõtle sellele, aga iga IT töötaja väljakutse, isegi kui ta on ettevõtte palgal, on kulu. Selle asemel, et mõistatada, miks kasutaja arvuti ei tööta saab IT osakond tegelada palju tähtsamaga - arendusega. Et tulevikus oleks veel lihtsam.
Igapäevakasutuse väikesed viperused ja kõik ootamised arvuti järel - olgu see kasvõi arvuti käivitamine - võtab aega ja on otsene kulu. Sel ajal kui ootate tekstitöötlusprogrammi käivitumist, võiks juba teksti sisetada. Kõik Apple viimase 3 aasta arvutid on varustatud kiire mäluseadmega (SSD) - ei mingit kõvaketta kõrinat ja ragistamist. Keskmine Mac läheb täiesti väljalülitatud olekust käima umbes 1- sekundiga, keskmine PC minutiga. Isegi kui te päevas korra peaks arvuti välja ja sisse lülitama, teeks see aasta kohta kõvasti üle 4 tunni. Ja see on ainult käivitamine! Siia juurde tuleks lisada ka kõik ootamised programmide avamisel, juhuslikku laadi viperused, tarkvara uuendused ja nende restardid ning lõpuks ka arvuti väljalülitamine. Kõik see on kaotatud tööaeg. Statistika näitab, et juba esimese kasutusaasta lõpuks on suurema väärtusega Apple säästnud vähemalt oma hinna jagu aega.
Igapäevakasutuse alla käivad võitlused viiruste ja reklaamvaraga. Paljud tänapäeva veebilehed üritavad teile pakkuda mõnda lisaprogrammi, mis väidetavalt teeb teile ainult head, kuid tegelikkuses raiskavad teie arvuti ressurssi ning külvavad teid üle reklaamidega. Mac OS X (os kümme ja edasi) operatsioonisüsteemiga on asjad lihtsamad - ilma teie nõusolekuta ei installita sinna midagi. Ja kui te ka olete millelegi OK vajutanud, mis pärast ikkagi reklaamvara on, siis Macist ebavajalike programmide väljarookimine on tunduvalt lihtsam kui teistest arvutitest.
See toob meid äriklassi arvuti hoolduse juurde. Mis see on ja kuidas see aitab teid? Arvuti seisund saab halveneda kahest asjast: riistvaraline, alates tolmuseks ja mustaks minemisest kuni tarkvaraliseni - failisüsteemi struktuurivead ja failide ligipääsuõigused. Esimest laadi probleemide vastu aitab arvuti puhastamine ja riistvara täiskontroll ning teist laadi probleemide jaoks on vaja käivitada arvuti enda parandusprogramm või siis lasta tehnikul seda teha.
Arvuti füüsiline puhastamine on hea mitmel põhjusel - esiteks esteetika ning teiseks arvuti töökindlus. Kui protsessori jahutusradiaator on tolmu või muud sodi täis, kuumeneb protsessor üle ning enda läbipõlemise vältimiseks aeglustab oma tööd. Seda peaks olema tunda kui teie muidu nii kiire arvuti kipub tihti "mõtlema", eriti kui on palju programme lahti või kasutate mõnda ressurssinõudvat programmi. Üks kindel märk, et arvuti peaks hooldusesse viima on pidevalt suurtel pööretel töötav arvuti jahutusventilaator. Apple jahutussüsteem on korras arvutil nii vaikne, et seda ei kuulegi.
Arvuti tarkvaraline korrastamine on siis selleks, et parandada failisüsteemi vead - see on umbes nagu telefoniraamatu korrastamine - kes on kuhu kolinud ja kes nime vahetanud ning viidad võivad olla sassis. Lisaks sellele parandatakse ka ligipääsuõiguste vead. Kui mõni programm käitub veidralt või mõni fail ei taha avaneda, võib esmalt kahtlustada just sellist viga.
Ning lisaks nendele on korralised protseduurid, mida võib ka ise teha, kuid äriklassis on kombeks nii, et igaüks jääb oma liistude juurde - arvutitehnikud tegelevad teie arvutiga, et teie saaks tegeleda oma põhitööga. Näiteks programmide uuendused ning veel tähtsam - operatsioonisüsteemi uuendamine. Ma olen nõus väitega, et keskmine arvutikasutaja saab Macis kõigi nende asjadega ka ise hakkama, aga siin on see oluline punkt, et kui arvuti oli juba ebastabiilses seisus, siis teeb uuenduste lisamine vahel asja hullemaks - seepärast ongi soovitatav lasta igaaastased operatsioonisüsteemi uuendused teha Maci hooldustehnikul.
Ning kuigi äriklassi arvutitel loetakse tööeaks 3 aastat, siis antud artikkel on kirja pandud 2009 aasta MacBooki peal, kes ei ilmuta vähimatki märki sellest, et ta peaks pensionile minema. Milline rentaablus!

Korraline hooldus

Mis liigub, see kulub - on vanasõna. Kaasaegses Macis enam midagi muud peale ventilaatori ei liigu. Ning kuna ka see detail on disainitud suure varuga, võib arvata, et siis ei kulu midagi. Aga siiski:
Arvutid on meie ustavad kaaslased ning meiega pea igal pool kaasas. See tähendab ka kõiki neid keskkondi, kus me käima. Ning kui meie käime vähemalt kord päevas end pesemas, siis arvuti peab hakkama saama kord-paar aastas toimuva korralise hooldusega.
Selle käigus võetakse arvuti kaas lahti ning puhastatakse tolmust ja muust mustusest, mis sinna sisse on kogunenud. Lemmikloomade karvad ummistavad jahutusteid ning vahel suudavad nad isegi jahutusventilaatori kinni jooksutada. Samuti on siis näha ka võimalikud vedelikukahjustused - seda tuleb tihti ette, et arvuti kasutaja ise ei mäletagi või ei tea sootuks, et kellelgi on kunagi kohvitass ümber läinud ning osa sellest on jõudnud ka arvutisse ning korrodeerub seal tasakesi, kuni ühel hetkel ei lähe arvuti üldse käima. Pärast sisemist puhastamist tehakse taas riistvara kontroll, et veenduda, et kõik komponendid töötavad normaalselt. Siin võib ette tulla, et mõned osad annavad hoiatusteate - näiteks aku on oma eluea lõpus või kõvakettal või mälukettal on vigu, millega ta küll saab ise veel hakkama, aga varsti enam mitte. Sellistel asjadel pole mõtet lasta eskaleeruda ning tuleks ennetavalt veateadet andev komponent välja vahetada. Ning eriti panen südamele, et kui viga on salvestus-seadmel, siis tuleks kiiresti teha andmetest varukoopia. Kui te veel pole teinud ja arvate, et teie andmed arvutis on purunematud ja kuulikindlad, siis päris nii see ei ole. Tagavarakoopia tegemine kord nädalas säästab nii teie närve kui teie raha. Väline ketas, kuhu andmetest koopia teha, maksab vist veidi alla saja, andmete päästmine vigaselt kettalt aga minimaalselt paarsada eurot.
Riistvarakontrolli raames hinnatakse ka vajadust, kas tuleks mälu lisada või kõvaketas vahetada suurema või kiirema vastu. Kui võimalik, tasub arvutit soetades juba hinnata oma kasutusvajadusi pigem üle kui alla. Ehk võtke ikka suurema mälumahuga arvuti - küll neid andmeid tekib, millega seda ruumi täita. Kui riistvarakontroll ütleb, et kõik on korras, tuleb tarkvarakontroll. Näiteks, kas arvutil on kõige uuem operatsioonisüsteem, mida ta võimaldab? Apple on teinud süsteemiuuenduse hinna nii soodsa kui saab - tasuta. Kui see uuendatud, siis tuleks üle vaadata, et kõik rakendusprogrammid oleksid samuti uuendatud. Näiteks ID- kaardi tarkvara on tihti see, mis kipub ununema ja vana versioon ühel hetkel lihtsalt ei tööta ning ei tule ka ühtegi seletavat veateadet, et võiks lihtsalt uuendada ja kõik toimiks.
Kuid sellega pole veel kõik. Moodsatel aegadel on tekkinud üks iseäralik tarkvara liik: reklaamvara. Need ei ole ei viirused ega ka mitte tavaprogrammid. Kuigi nad lubavad teile maad ja ilmad kokku, miks kindlasti tuleks nad alla laadida ja installida, siis tegelik eesmärk on neil ainult üks - näidata teile võimalikult palju reklaame. MacKeeper, MacCleaner, Genieo ja teised kõlavate nimedega programmid on täpselt sellised. Lõpuni aus olles, lisaks ma siia ka kõik viirusetõrjeprogrammid, alates ClamAV. Sest kui viiruseid pole, siis mida need viirusetõrje programmid tõrjuvad? Ma pigem olen märganud, et nad teevad arvutit aeglasemaks ning tihtilugu hakkavad nad mingi hetk ütlema, et kui sa nüüd raha maksaks neile, siis läheb elu veel paremaks.
Elu on juba maksimaalset hea kui käite kord-paar aasta jooksul korralises hoolduses ning saate värske arvuti tagasi, mis on hea ja kiire nagu ta olema peab.