Loading..

Product was successfully added to your shopping cart.





Müük: +372 6013730 | Hooldus: +372 6180099

Ostukorvis pole tooteid.

Apple Mac ärikasutajale.

Apple Mac ärikasutajale.

Teate küll seda vana ütlust - me pole nii rikkad, et osta odavaid asju. Ja nagu heale kombele kohane, ma ka praktiseerin seda mille kohta jutlust pean. Aga alustame siis algusest - ostust.

Jah, ma olen arutanud seda paljude ostjatega, et miks Apple tundub nii kallis - kui ometigi saaks täiesti heade näitajatega PC poole odavamalt. Millega ma olen nõus. Nagu ma olen ka nõus sellega, et ühe autotootja auto maksab nii palju ja teise oma poole vähem. Kui meil oleks arvutitootja nimega Orange, siis saaks tõesti öelda, et võrdleme õunu apelsinidega. Üks asi on hind ja teine on väärtus. Apple arvutite väärtus selgub neid kasutades. Esiteks, ta hakkab kohe pärast karbist välja võtmist tööle. Tal on olemas kõik programmid, mida üks keskmine kontoritöö nõuab - stabiilne operatsioonisüsteem, enamike printerite automaatne tugi (ja mida tal kohe pole selle ta laeb netist ise alla!). Lisaks ühilduvus serverite, domeenidega (ka Microsoft Windows), ning kontoriprogrammmid tekstitöötlusest kuni tabelarvutuse ja esitlusprogrammini. Kasutaja peab ainult välja mõtlema enda kasutajanime ja parooli. Lihtne, eks!
Siis edasi tuleb igapäevakasutus. Arvutit ei pea välja lülitama. Piisab, kui kaas sulgeda. Kui mõni programm jukerdab, piisab ta sulgemisest ja taasavamisest, et ta jälle kenasti käituks. Ülejäänud süsteem ei kaota stabiilsust ja töötab kenasti edasi. Me küll ei mõtle sellele, aga iga IT töötaja väljakutse, isegi kui ta on ettevõtte palgal, on kulu. Selle asemel, et mõistatada, miks kasutaja arvuti ei tööta saab IT osakond tegelada palju tähtsamaga - arendusega. Et tulevikus oleks veel lihtsam.
Igapäevakasutuse väikesed viperused ja kõik ootamised arvuti järel - olgu see kasvõi arvuti käivitamine - võtab aega ja on otsene kulu. Sel ajal kui ootate tekstitöötlusprogrammi käivitumist, võiks juba teksti sisetada. Kõik Apple viimase 3 aasta arvutid on varustatud kiire mäluseadmega (SSD) - ei mingit kõvaketta kõrinat ja ragistamist. Keskmine Mac läheb täiesti väljalülitatud olekust käima umbes 1- sekundiga, keskmine PC minutiga. Isegi kui te päevas korra peaks arvuti välja ja sisse lülitama, teeks see aasta kohta kõvasti üle 4 tunni. Ja see on ainult käivitamine! Siia juurde tuleks lisada ka kõik ootamised programmide avamisel, juhuslikku laadi viperused, tarkvara uuendused ja nende restardid ning lõpuks ka arvuti väljalülitamine. Kõik see on kaotatud tööaeg. Statistika näitab, et juba esimese kasutusaasta lõpuks on suurema väärtusega Apple säästnud vähemalt oma hinna jagu aega.
Igapäevakasutuse alla käivad võitlused viiruste ja reklaamvaraga. Paljud tänapäeva veebilehed üritavad teile pakkuda mõnda lisaprogrammi, mis väidetavalt teeb teile ainult head, kuid tegelikkuses raiskavad teie arvuti ressurssi ning külvavad teid üle reklaamidega. Mac OS X (os kümme ja edasi) operatsioonisüsteemiga on asjad lihtsamad - ilma teie nõusolekuta ei installita sinna midagi. Ja kui te ka olete millelegi OK vajutanud, mis pärast ikkagi reklaamvara on, siis Macist ebavajalike programmide väljarookimine on tunduvalt lihtsam kui teistest arvutitest.
See toob meid äriklassi arvuti hoolduse juurde. Mis see on ja kuidas see aitab teid? Arvuti seisund saab halveneda kahest asjast: riistvaraline, alates tolmuseks ja mustaks minemisest kuni tarkvaraliseni - failisüsteemi struktuurivead ja failide ligipääsuõigused. Esimest laadi probleemide vastu aitab arvuti puhastamine ja riistvara täiskontroll ning teist laadi probleemide jaoks on vaja käivitada arvuti enda parandusprogramm või siis lasta tehnikul seda teha.
Arvuti füüsiline puhastamine on hea mitmel põhjusel - esiteks esteetika ning teiseks arvuti töökindlus. Kui protsessori jahutusradiaator on tolmu või muud sodi täis, kuumeneb protsessor üle ning enda läbipõlemise vältimiseks aeglustab oma tööd. Seda peaks olema tunda kui teie muidu nii kiire arvuti kipub tihti "mõtlema", eriti kui on palju programme lahti või kasutate mõnda ressurssinõudvat programmi. Üks kindel märk, et arvuti peaks hooldusesse viima on pidevalt suurtel pööretel töötav arvuti jahutusventilaator. Apple jahutussüsteem on korras arvutil nii vaikne, et seda ei kuulegi.
Arvuti tarkvaraline korrastamine on siis selleks, et parandada failisüsteemi vead - see on umbes nagu telefoniraamatu korrastamine - kes on kuhu kolinud ja kes nime vahetanud ning viidad võivad olla sassis. Lisaks sellele parandatakse ka ligipääsuõiguste vead. Kui mõni programm käitub veidralt või mõni fail ei taha avaneda, võib esmalt kahtlustada just sellist viga.
Ning lisaks nendele on korralised protseduurid, mida võib ka ise teha, kuid äriklassis on kombeks nii, et igaüks jääb oma liistude juurde - arvutitehnikud tegelevad teie arvutiga, et teie saaks tegeleda oma põhitööga. Näiteks programmide uuendused ning veel tähtsam - operatsioonisüsteemi uuendamine. Ma olen nõus väitega, et keskmine arvutikasutaja saab Macis kõigi nende asjadega ka ise hakkama, aga siin on see oluline punkt, et kui arvuti oli juba ebastabiilses seisus, siis teeb uuenduste lisamine vahel asja hullemaks - seepärast ongi soovitatav lasta igaaastased operatsioonisüsteemi uuendused teha Maci hooldustehnikul.
Ning kuigi äriklassi arvutitel loetakse tööeaks 3 aastat, siis antud artikkel on kirja pandud 2009 aasta MacBooki peal, kes ei ilmuta vähimatki märki sellest, et ta peaks pensionile minema. Milline rentaablus!

Korraline hooldus

Mis liigub, see kulub - on vanasõna. Kaasaegses Macis enam midagi muud peale ventilaatori ei liigu. Ning kuna ka see detail on disainitud suure varuga, võib arvata, et siis ei kulu midagi. Aga siiski:
Arvutid on meie ustavad kaaslased ning meiega pea igal pool kaasas. See tähendab ka kõiki neid keskkondi, kus me käima. Ning kui meie käime vähemalt kord päevas end pesemas, siis arvuti peab hakkama saama kord-paar aastas toimuva korralise hooldusega.
Selle käigus võetakse arvuti kaas lahti ning puhastatakse tolmust ja muust mustusest, mis sinna sisse on kogunenud. Lemmikloomade karvad ummistavad jahutusteid ning vahel suudavad nad isegi jahutusventilaatori kinni jooksutada. Samuti on siis näha ka võimalikud vedelikukahjustused - seda tuleb tihti ette, et arvuti kasutaja ise ei mäletagi või ei tea sootuks, et kellelgi on kunagi kohvitass ümber läinud ning osa sellest on jõudnud ka arvutisse ning korrodeerub seal tasakesi, kuni ühel hetkel ei lähe arvuti üldse käima. Pärast sisemist puhastamist tehakse taas riistvara kontroll, et veenduda, et kõik komponendid töötavad normaalselt. Siin võib ette tulla, et mõned osad annavad hoiatusteate - näiteks aku on oma eluea lõpus või kõvakettal või mälukettal on vigu, millega ta küll saab ise veel hakkama, aga varsti enam mitte. Sellistel asjadel pole mõtet lasta eskaleeruda ning tuleks ennetavalt veateadet andev komponent välja vahetada. Ning eriti panen südamele, et kui viga on salvestus-seadmel, siis tuleks kiiresti teha andmetest varukoopia. Kui te veel pole teinud ja arvate, et teie andmed arvutis on purunematud ja kuulikindlad, siis päris nii see ei ole. Tagavarakoopia tegemine kord nädalas säästab nii teie närve kui teie raha. Väline ketas, kuhu andmetest koopia teha, maksab vist veidi alla saja, andmete päästmine vigaselt kettalt aga minimaalselt paarsada eurot.
Riistvarakontrolli raames hinnatakse ka vajadust, kas tuleks mälu lisada või kõvaketas vahetada suurema või kiirema vastu. Kui võimalik, tasub arvutit soetades juba hinnata oma kasutusvajadusi pigem üle kui alla. Ehk võtke ikka suurema mälumahuga arvuti - küll neid andmeid tekib, millega seda ruumi täita. Kui riistvarakontroll ütleb, et kõik on korras, tuleb tarkvarakontroll. Näiteks, kas arvutil on kõige uuem operatsioonisüsteem, mida ta võimaldab? Apple on teinud süsteemiuuenduse hinna nii soodsa kui saab - tasuta. Kui see uuendatud, siis tuleks üle vaadata, et kõik rakendusprogrammid oleksid samuti uuendatud. Näiteks ID- kaardi tarkvara on tihti see, mis kipub ununema ja vana versioon ühel hetkel lihtsalt ei tööta ning ei tule ka ühtegi seletavat veateadet, et võiks lihtsalt uuendada ja kõik toimiks.
Kuid sellega pole veel kõik. Moodsatel aegadel on tekkinud üks iseäralik tarkvara liik: reklaamvara. Need ei ole ei viirused ega ka mitte tavaprogrammid. Kuigi nad lubavad teile maad ja ilmad kokku, miks kindlasti tuleks nad alla laadida ja installida, siis tegelik eesmärk on neil ainult üks - näidata teile võimalikult palju reklaame. MacKeeper, MacCleaner, Genieo ja teised kõlavate nimedega programmid on täpselt sellised. Lõpuni aus olles, lisaks ma siia ka kõik viirusetõrjeprogrammid, alates ClamAV. Sest kui viiruseid pole, siis mida need viirusetõrje programmid tõrjuvad? Ma pigem olen märganud, et nad teevad arvutit aeglasemaks ning tihtilugu hakkavad nad mingi hetk ütlema, et kui sa nüüd raha maksaks neile, siis läheb elu veel paremaks.
Elu on juba maksimaalset hea kui käite kord-paar aasta jooksul korralises hoolduses ning saate värske arvuti tagasi, mis on hea ja kiire nagu ta olema peab.

10 kasulikku APPi tudengile

10 Rakendust, mis peaks olema iga eeskujuliku õpilase arvutis

"Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled, mul on käes juba valmis pliiatsid suled. “ - nii kõlavad ühe tuntud lastelaulu sõnad. Kooliaeg on küll kätte jõudnud, kuid tänapäeva koolilaste ja tudengite seljakotist leiab pigem tahvelarvuteid, mobiile ja süleraale kui pliiatseid ja sulgesid. Millised töövahendid aga peaksid olema tänapäeval ühe eeskujuliku õpilase arvutis? Siin välja toodud 10 OS X’i rakendust on saadaval ühel või teisel viisil tasuta Apple’i ametlikus App Store’is.

10. Evernote

Õppuril peab olema alati käepärast klade, kuhu päheturtsatanud mõte või juhuslikult kuuldud tarkus kirja panna ning tänapäeval sobib kõige paremini kaustiku funktsiooni täitma Evernote. Antud märkmerakendusse saab lisada praktiliselt kõike: tekste, pilte, audiofaile, linke, ekraanitõmmiseid ja PDF'e. Äpi on üsna lihtne kasutada, märkmete sorteerimine ja otsimine toimub välkkiirelt ning pealegi on Evernote saadaval igal enamlevinumal seadmel, nii mobiiltelefonil, tahvelarvutil kui arvutil.





9. Wunderlist

ei lase ära unustada tegemist vajavaid ülesandeid. Wunderlist’is saab luua nimekirju ja märkida tegemist vajavaid koolitöid ning äpp saadab sulle õigel hetkel teavituse, juhul kui oled ülesande ära unustanud. OSX’is kui iOS’il on küll saadaval Reminders, mis täidab sama ülesannet, kuid Wunderlist on saadaval Windows’il, Androidil, OSX’l, iOS'il ja ka veebis, nii et oma ülesannete nimekirjale saab igalt platvormilt ligi.

8. CopyClip

Tihtipeale tuleb referaadi, essee või diplomitöö koostamisel kopeerida tekstilõike, kuid aju ülekoormamisel võib omadega niivõrd sassi minna, et vajalik tekstilõik kopeerimisel läheb kaduma ja teksti allika otsimine on üks jube tüütus. Siinkohal aitab hädast välja CopyClip. Äpp püsib tööriistaribal ja selle ikoonile klikates kuvatakse sulle viimased kopeeritud tekstilõigud.





7. iStudiez Lite

on hariliku tunniplaani asendaja. Äpp võimaldab üsna lihtsasti lisada kalendrissse õppeaineid, kursusi, kontrolltööde, eksamite, arvestuste kuupäevi ning koolitööde esitamise tähtaegu ja muud õppetööga seotud infot.

6. Studies äpp

teeb kontrolltöödeks ja eksamiteks kordamise kordades lihtsamaks. Rakenduses on võimalik luua iga aine kohta käivaid märkmeid ning seejärel ennast proovile panna märkmete põhjal testi sooritades. Äpp analüüsib sinu testi tulemusi ning annab teada, mida sa peaksid põhjalikumalt õppima.





5. FlashCard Hero

On rakendus, mis on kasulik erialaste terminite või võõrkeelsete sõnade õppimisel. Antud äpp võimaldab sul luua virtuaalset kaardipakki, mille ühel pool on küsimus/võõrkeelne sõna ja teisel pool vastus. Rakendus võimaldab ennast testida ning see annab sinu õpingute kohta statistikat.

4. SelfControl

Arvutiga toimetades kipub tähelepanu üsna ruttu hajuma ning selle asemel, et alustada essee või referaadi kirjutamisega, mille esitamise tähtaeg järgmisel päeval kätte jõuab, leiad sa ennast kuuendat tundi järjest Facebooki sirvimast. Fookust aitab hoida rakendus nimega SelfControl, mis blokeerib teatud ajaks mustas nimekirjas olevad veebilehed, nii et kohustuslikud ülesanded saaksid tehtud.

3. Nekoze

Vale istumisasend arvuti taga väsitab ning koormab lihaseid ja liigeseid, rikub rühti ning pealegi takistab mõningal määral verevoolu peaajju, mis vaimsele tööle kuidagi kaasa ei aita. Kuigi õige asendi kasulikkusest on esimesest klassist koolijutsidele seletatud, kipub keha pärast mitmetunnist arvuti taga istumist ikkagi kokku vajuma. Õnneks sama vahend, mis meie rühti rikub on võimeline seda ka parandama. Nekoze nimeline rakendus jälgib läbi veebikaamera sinu istumisasendit ning sunnib kassinäugumisega õiges asendis arvuti taga istuma.

2. Pomodoro Time

Üks efektiivsemaid mooduseid suuremat sorti ülesande täitmiseks on jaotada see pisikesteks portsudeks ning iga natukese aja tagant pausi pidada. Selle töömeetodi rakendamiseks on abiks Pomodoro Time’i nimeline äpp. Rakenduses märgid täitmist vajava ülesande ning paned taimeri käima. 25 minuti järel annab äpp sulle teada, et oled pausi ära teeninud. See üheaegselt paigutab sind rangetesse ajalistesse raamidesse, mis sunnib usinamalt tegutsema ning samas lubab sulle ka preemiat, mis samuti paneb usinamalt toimetama.





1. Kontori tarkvara

Tänapäeva õppur ei saa tõenäoliselt kuidagi läbi ilma korraliku kontori tarkvarata. Kord on vaja luua esitlust, kord kirjutada esseed ning nende ülesannete täitmiseks tuleb valida endale sobivad töövahendid. Mac’i arvutite kasutajate õnneks tuleb alates 2013. aastast ostetud Mac’iga kaasa Apple’i kodukootud kontori tarkvarapakett iWork tasuta kaasa. Paketis on saadaval Pages tekstitöötluseks, Numbers tabeltöötluseks ja Keynote slaidiesitluste loomiseks. Neid programme esimest korda avades võib nende kasutajaliides natuke ära hirmutada, kuna see tundub olevat võõras ja keeruline. Küll aga üks pool tundi nuppe klõpsides ja katsetades on sulle suurem osa äpide funktsioonidest selged ning üsna varsti oled sa nende programmidega „sina“-peal. iWorki äpide integreeritus Apple’i ökosüsteemi, rikkalik funktsionaalsus ja kasutamislihtsus teevad sellest tarkvarapaketist üsna viisaka töövahendi, mis aitab sul ilma suurte närvikuludeta luua korrektset ja ilusat esitlust või dokumenti.

Mumbumaa mured ja rõõmud Applega ehk miks siin Apple kella ei müüda – ametlikult.

Juulis 2015 läbiviidud küsitluse järgi - Ameerika Ühendriikides - oli Apple kella ostjate rahulolu 97%. Mis iseenesest ei ole kõige halvem number. Aga selle kõrval kahvatub esimese iPhone, mis tuli aastal 2007 välja, ostjate rahulolu, mis oli vaid 92%. Ja vaid veidi jääb maha esimese iPadi, mis tuli 2010, ostjate rahulolu - 91%. Kui need numbrid ei tundu maagilised - iPhone ja iPadi ostjatest iga 10. pole rahul seadmega, siis võrdleme seda mõne Apple konkurendi omaga - rahulolu 80% ja vähem. Ehk 10st 2!

Kuidas Apple nii kõrgeid numbreid saab? Ja miks meil ikka veel ei müüa Apple kellasid? Mõlemale küsimusele on sama vastus - asju saab müüa ainult väga erilist moodi, et saavutada nii kõrge kasutajarahulolu. Alustades sellest, et uue seadme karp avaneb aeglaselt - kuidas õhk tormab kaane vahele ning pooled eralduvad nii umbes 6 sekundiga. Nii iPhone'i, iPadi kui arvuti karp. Kokkusattumus? Ei. Täpselt väljaarvestatud. Oleks vähem, siis poleks elevust. Oleks rohkem, oleks frustratsioon.

Täpselt samamoodi mängib rolli ostmisel koht. Hästivalgustatud, kena sisustusega - olete märganud kui äge on Valge Klaari eritellimusel Bolefloori põrand? Kõverad põrandalauad! Isegi Apple regiooni juhtkond kes vaatams käis, oli imestunud. Apple Safari teami endisel juhl on samasugune põrand kodus. Ning kuidas on seadmed presenteeritud. Ning siin on Apple kella müümise esimene takistus - selle jaoks on vaja eraldi osakonda, spetsiaalset lauda, spetsiaalseid aluseid, kus on kellad kenasti esitletud. Kes on käinud väljamaal Apple poodides, teab täpselt, millest ma räägin.

Ning nüüd on Applel kaks valikut: kas mitte müüa või müüa halvasti. Esimesel juhul pole kasutajarahulolu, sest pole toodet ega kasutajat. Ja halvasti Apple ei kavatse müüa. Nad ei tule isegi pooliku tootega välja. Nad tulevad tootega välja siis kui nad on valmis selleks. Ja ärge arvake, et Valge Klaari meeskond on istunud käed rüpes. Igal koosolekul on meil alati teemaks uued tooted. Kas te olete märganud, kuivõrd sujuvaks on viimastel aastatel läinud iPhonede ja iPadide uute mudelitega? Praktiliselt samal ajal saabuvad ka Valge Klaari poodi kui mujale maailma. Apple huvi ei ole tekitada kunstlikku nõudlust ega piirata müüki. Nad on kasumit taotlev ettevõte ja kui uued seadmed tulevad, töötavad tehased täistuuridel, kõik silindrid tulistamas, et täita seda meeletut nõudlust.

Kasutajarahulolu on Apple A ja O. Ja seetõttu ei ole võimalik müüa seadmeid suvaliselt, riiulist või kilekotis või nurga taga poes. Jah, müüa on võimalik, aga kasutajakogemus algab seadmega tutvumisest poes ja kestab läbi ostuprotsessi, kojumineku ja karbiavamise ja kasutamiseni. Ja kui kõik need lülid pole paigas õigesti, on kasutajakogemus madal. Ja see pole Apple süü, et inimesed on irratsionaalsed.

Ehk tõeline põhjus, miks Apple ei salli, et keegi neid nurga taga müüb ja või müüb neid mitte nii, nagu nad on mõeldud esitlemaks, siis mitte selle pärast, et ajada mingit arusaamatut rida või tekitada nõudlus - nõudlus on ju niikuinii ja ka nurgatagune müüja saab ju seadmed lõppude lõpuks kuskilt Apple käest, siis ikka ja vaid ainult selleks, et säiliks kasutajakogemus. Et Apple on hea kasutajakogemus. Hea kasutajakogemus on Applelt. Muidugi võite minna ja osta selle Apple kella kasvõi vanakuradilt endalt. Aga kui ostukogemus ja kasutuskogemus pole selline, nagu lootsite, tuleb süüdistada vanakuradit, mitte Applet.

Üks moment veel: kui seade läheb katki. Ja aastaid kestnud poleemika - mida teha edasi. Apple on ajanud selget joont, et nutiseadmeid remonditakse vaid piiratult ja sedagi vaid teatud komponente. Kui iPhone kukub maha ja ekraan läheb katki - reeglina vahetatakse terve seade välja. Ekraani esikaamera on paigast - terve seadme vahetus. Wifi levi nõrk - terve seadme vahetus. Volüümi nupp ei tööta? Terve seadme vahetus. Miks? Võiks ju ökonoomitada - vahetada nupuke või wifi moodul või antenn. Jah, aga mõelge, kui seadmega uuesti midagi juhtub. Teate, mis siis kasutajarahulolu teeb? Just. Maailmas, kus loeb ainult see, kui rõõmsad on su kasutajad, on reeglid kujunenud just sellisteks. Ja meil on hea meel, et me oleme osa sellest. Et meie südameasjaks on kliendirahulolu tõstmine. Reeglite järgi, mis on turg paika pannud. Sest see on see, kuidas turg nõuab. Mitte mina ega sina vaid meie kõik.

Seepärast ostke seadmeid ametlikust esindusest. Seepärast käige Apple Premium Service hoolduses (seadet hooldusesse viies küsige, kas tegu on ametliku ja Premium taseme hooldusega) oma seadmetega ja päeva lõpuks, kui rüüpate head kuuma kohvi või kakaod ja imetlete uut iOS operatsioonisüsteemi mis teie seadmetesse jõuab, saate rõõmsalt tõdeda, et eluga rahulolu on ikka pigem üle 97%.

PS! Eestis ei kehti Apple kelladele garantii enne kui Apple need volitatud esindustes müügile paiskab. Lähim volitatud garantiiremondi teostaja asub hetkel Soomes või Rootsis.

iPhone 5S arvustus

IPHONE 5S ARVUSTUS

Oli aasta 2013. 10. septembril toimunud Apple’i pressiüritusel esitles Apple’i turunduse osakonna juht Phil Schiller tolleaegse värskeima iPhone’i mudeli: iPhone 5S’i. Tegu oli omal ajal arvestataval tasemel rauaga, viisaka kaamera, korraliku kuvari ning revolutsioonilise lisapasunaga varustatud telefon, mille soetamise nimel istusid inimesed nädalaid järjekorras.

Käes on aasta 2016. Nutitelefonid (sealhulgas ka iPhone'id) on suuremad, ekraanid on eredad, suure resolutsiooni ja pikslitihedusega, telefonikaamerad on praktiliselt võrdväärsed peegelkaameratega, nende raud on mõningal juhul isegi lauaarvuti omastki võimsam ning sõrmejälgelugeja leiab peaaegu igalt värskelt nutiseadmelt. Pisike iPhone 5S püsib veel koos oma suuremate komraadidega Apple’i poodide vitriinidel. Seega neid telefone veel ostetakse, kuid kas tasub ka sinul tehnoloogiamaailma mõistes igivana telefoni osta?

DISAIN

iPhone 5S on peaaegu "viimane mohikaanlane" 4-tolliste iPhone'de suguvõsast. Kasutajad tahtsid suuremat kuvarit ning Apple pakkus, mida ostja tahtis.

Kuid kas pisema ekraaniga telefon on ilmtingimata halb? Ei, loomulikult mitte. IPhone 5S on paraja suurusega aparaat, mis mahub ideaalselt iga keskmise täiskasvanud inimese pihku. Nagu me teame Apple'i treitud reklaamiklipidest ulatub inimese pöial igasse ekraani nurka, mis teeb seadme kasutamise lihtsaks. Seadme välised nupud on paigutatud käepäraselt, nii et telefoni on võimalik käsitseda ühe käega.

Üldjoontes on 5S’i šiki välimusega seadeldis, mida pole häbi soliidses seltskonnas välja võtta ning teha nägu nagu helistaks sulle hirmtähtis inimene. Telefoni koostekvaliteet on tipptasemel, miski ei logise ega kolise ning metallkorpus näeb igati viisakas välja. Kuid kõik pole seadme välimuses siiski veatu.

Nimelt tekitas minus natuke pahameelt korpuse tagumisel küljel olevad kaks plastikkatet, mille all peituvad antennimoodulid. Ma saan aru, et signaal ei levi nii hästi alumiiniumist läbi kui läbi plastiku, kuid need plastikjubinad tõmbavad iPhone’i väärtuse minu silmis alla. Minule jääb mulje, nagu oleks Foxconni tehases alumiiniumist puudu jäänud ning nad täitsid katmata alad käepäraste vahenditega.

Kui Apple suutis antennimooduli välise osa suruda kokku üheks peeneks triibuks 2014. aastal ilmunud iPhone 6’l, oleksid nad võinud sedasama teha ka aasta varem ilmunud 5S’il. Kas tegu oli Õunafirma laiskuse või kavalusega, ei oska ma öelda.

Natuke imelikuna tundus kõrvaklapijuhtme pesa asukoht korpuse alumises servas, kuna nii tootesarja järgnevatel esindajatel kui ka paljudel Androidi masinatel asub see pesa seadme ülaosas. Telefoni mõnda aega kasutades mõistsin, et tegu on igati edukalt tehtud kohavalikuga. Juhe ei jää telefoni kasutades ette, mis teeb 5S’i kasutamise mugavaks ning see omakorda teenib Apple’ile lisa pai.

KUVAR

Seadme ekraaniks on 4-tolline LED-taustvalgustusega IPS-ekraan resolutsiooniga 640x1136 pikslit, mida kaitseb vigastuste eest Gorilla Glass. Apple’i seadmele omaselt on tegu Retina ekraaniga, mis tagab tõetruu värviedastuse, nõelterava pildi ning pea 170 kraadise vaatenurga.

Küll aga on 4-tolliselt ekraanilt täispikka filmi või pikema mängusessiooni pidamine puhas enesepiinamine ja seetõttu ei kõlbaks iPhone 5S täisväärtuslikuks meelelahutajaks.

KAAMERA

5S on varustatud 8 megapikslise sensori, f/2.2 avaga ja kahe LED-välklambiga. Endlipiltide tegemiseks on antud 1.2 MP kaamera.

Pealtnäha on tegu seebikarbi tüüpi kaameraga, kuid päriselus on 5S võimeline üllatama: kaameraga valmivad kaadrid on üpris arvestataval tasemel. Fotode kvaliteet oleneb suuresti keskkonna valgustusest: mida pimedam, seda kehvemad kaadrid. Kuid ega ka teised nutitelefonid(sealhulgas värskeimad iPhone’id) selles plaanis ei hiilga. Telefonikaamerad pole veel õppinud pimedates oludes hästi töötama.

Filmimine 5S’iga on üsna mugav, kuna seda saab kahe käega kinni hoida ja sellest tulenevalt saab rohkem kontrolli seadme üle. Siinkohal tahaks kiita seadme kuju, mis aitab filmimisele suuresti kaasa. Kuna telefonil on paksud ja sirged servad saab praktiliselt igat sirget pinda kasutada statiivina. Kaamera puuduseks on see, et filmimisel väriseb pilt hirmsasti nii et ilma statiivita või käsistabilisaatorita viisakaid kaadreid on raske saada.

VÕIMEKUS

Kupertiinlased on masinasse paigutanud A7 kiibistiku, kahe tuumalise Cyclone protsessori, mille taktsageduseks on 1.3 GHz. Mitmiktegurtööks on antud 1 GB jagu muutmälu ning andmete salvestamiseks olenevalt konfiguratsioonist 16, 32 või 64 GB põhimälu. GeekBenchi jõudlustest määras iPhone 2013. aastale ilmunud seadmele 953 punkti ühetuumalisel ja 1678 punkti mitmetuumalisel testil. Pealtnäha on testide tulemus ning seadme raua võimekus alla igasugust arvestust, kuid päriselus toimuvaga on neil vähe ühist.

5S on tubli tööloom mis saab veatult hakkama praktiliselt kõigega mida selliselt pisikeselt seadmelt võiks nõuda. Minu käpakeste vahel veedetud ajal ei näidanud aparaat mingisuguseid väsimuse sümptome isegi jooksutades korraga tosinkond rakendust. Seega telefoni jõudluse pärast ei tasu muretseda, läägama see lihtsasti ei hakka.

TouchID

Minu arvates on TouchID antud agregaadi suurim leivanumber ning ka peamine põhjus miks peaks seda telefoni ka praegusel ajal soetama. Seadme lahti lukustamiseks või ostu kinnitamiseks pole sul vaja parooli sisestada, tuleb vaid näpp kodunupule asetada ja voila: masina lukud on lahti ning ost kinnitatud.

Muidugi pole see funktsioon veatu. Apple lubas, et TouchID tunneb sõrmejälje ära iga nurga alt, kuid minul lukustus seade lahti ainult siis kui näpp asetses kodunupul konkreetse nurga all. Paar kraadi paremale või vasakule ja telefon ei tundnud mind enam ära. Sellegipoolest on TouchID siiski väärikas alternatiiv vanamoodsale PIN-le ja paroolile.

HELI

Kuigi ma olen eelnevalt kritiseerinud iPhone’i kõlareid, siis ega iPhone 5S minu kirumisest kuhugi ei pääse. Seadme kõlar on küll võimeline korraliku tugevusega heli väljastama, kuid paraku on probleemiks taustal kõlav metallne tinin, mida on tihtipeale kuulda. Harilik kasutaja ei pruugi sellest veast väljagi teha ning muusikat nautida, samas aga tõsise melomaani kõrvadele võib 5S’i kõlarid haiget teha.

AKU

Iphone 5S’i aku annab ausalt öeldes paremat soovida. Minu harilikul kasutamise ajal küsis iPhone 5S särtsu korra päevas. Kui sa kasutad telefoni mõistlikult ehk siis helistamiseks, paari sõnumi saatmiseks, sotsmeedia kontrollimiseks paar korda päevas, teed paar korda kaameraklõpsu ning pead ühe ussimängu sessiooni, peab 5S’I ehk vastu ning on lootus, et sa jõuad koju enne, kui telefon muutub kalliks paberi raskuseks. Samas kui sa oled tõsisemat sorti tegija, kes on pidevalt telefoni otsas või on sul lihtsalt telefonisõltuvus, ole valmis laadijat alati kaasas kandma.

KOKKUVÕTE

IPhone 5S on tänaseks juba pensioniikka jõudnud telefonimudel, millel pole kõige värskem raud, kõige võimsam kaamera ega disainilt pole tegu kõige moodsama isendiga. Vaatamata sellele on 5S siiski võimeline tegema kõike, mida üks harilik kasutaja võib telefonilt nõuda, selle kaamera teeb arvestataval tasemel pilti, selle välimus on ka tänapäeva mõistes veel üsna šikk ning sõrmejäljelugejat on paganama meeldiv kasutada.

Kas tasuks sellel aastal krabada iPhone 5s’i, kuni see on veel ametlikult poes saadaval? See oleneb mida sa telefonist saada tahad. Kui sinule on tähtis suuremahuline aku, võimsaim riistvara, mis on turul saadaval ning DSLR-i tasemel telefonikaamera, siis 5S sulle ei sobiks.

Antud mudelit on kasulik osta inimesel, kes tahab töökindlat, korraliku koostekvaliteediga nutitelefoni, millega saaks helistada, pilti teha, muusikat kuulata ja hoobelda Õuna logoga. iPhone 5S on hetkel soodsaim telefon, millega on võimalik täies mahus Apple’i ökosüsteemi nautida ning kui sul on juba mõni hammustatud Õuna-logoga seade, oleks 5S sellele ideaalne kaaslane.

13 OPTION KLAHVI FUNKTSIOONI ARVUTI TALTSUTAMISEKS

Mac’i arvutite üheks tunnusjoontest on selle klahvistikul ilutsev Command klahv. Iseenesest aitab see klahv kasutajal nii mõnegi ülesande kiiresti täita, kuid paraku jääb kogenumale kasutajale selle funktsionaalsusest puudu. Command klahvi kõrval asetsev Option (ALT) klahv on küll vähekasutatav nupp, kuid sellegi poolest väga laia kasutusalaga klahv, mida rakendades muutub OS X kasutamine mitmeid kordi hõlpsamaks. Mina valisin välja 13 huvitavamat Option klahvi funktsiooni.

13. Lõika ja Kleebi

Algajatele OS X’i kasutajatele võib jääda mulje, et Mac’i arvutites polegi võimalik faili lõigata ja kleepida nagu Windows’i põhistes masinates, kuna klahvikombinatsioon CMD + X ei toimi. Tegelikult on see manipulatsioon täiesti võimalik. Faili ühest kohast teise paigutamiseks tuleb see kopeerida ja sobivasse kohta kleepimiseks vajutada klahve CMD + Option + V.


12. Hävita faile neid prügikasti saatmata

Kui sa lohistad OS X’s failid prügikasti või likvideerid objekti klahvikombinatsiooniga CMD + Delete, ei hävine need automaatselt, vaid jäävad prügikasti mõneks ajaks püsima. Ühelt poolt on see hea, kuna saad vajaduse korral objekti lihtsasti taastada. Samas aga prügikastis olevad failid võtavad enda alla ruumi, mis on probleemiks.
Kui sa koperdad otsa failile, mida sa kindlasti ei hakka taga igatsema, siis kustutamiseks vajuta klahve CMD + Alt + Delete või Backspace. Fail suundub otseteed hävitamisele.


11. Puhasta Safari sirvimise ajalugu küpsiseid puutumata

Veebisirvimise ajaloo kustutamine on küll hea moodus veebilehitseja väledamaks muutmisel, kuid sellega kaasneb üks probleem. Sirvimise ajalooga läheb kaotsi ka veebilehtedel paika pandud seadistused ja küpsised, mis on üsna ebameeldiv.

Õnneks saab Safari veebilehitsejas sellist olukorda vältida. Hoides all Alt klahvi ning liikudes Safari menüüribal nupule History ning klikates valikule Clear History and Keep Website Data jäävad küpsised sirvimislogide hävitamisel alles.


10. Määra millise rakendusega fail avaneb

Kui sa tahaksid muuta rakendust, millega üks või teine fail vaikimisi avaneb, saab seda üsna hõlpsasti teha Kõikvõimsa Klahvi abil. Ava faili kontekstimenüü parema hiireklahvi klõpsuga ning hoides all ALT klahvi määra valikust Always Open With sobiv programm.



9. Reguleeri täpsemalt kuvari heledust ja kõlarite helitugevust 

Helitugevuse või ekraani kuvari heleduse täpsemaks reguleerimiseks hoia all klahve Shift + Alt ja vajuta samal ajal vastavaid ülemises servas olevaid klahve.       

8. Kasuta erisümboleid

Erisümbolite kasutamisel tuleb samuti appi ALT klahv. Näiteks Paragrahvi sümboli trükkimiseks tuleb vajutada Option + 6 või rahvusvahelise autoriõiguse sümboli kuvamiseks vajuta Alt + 1. 

Sümbolispikri kuvamiseks tuleb sul minna Klaviatuuri Süsteemiseadete aknasse (System Preferences > Keyboard) ja lisada linnuke valikule Show Keyboard, Emoji and Symbol Viewers in the Menubar. Seepeale tekib menüüribale ikoon, mille valikutest leiad funktsiooni Show Keyboard Viewer. Avanenenud klahvistikul ALT klahvi all hoides näed sümbolite asukohta klaviatuuril.


7. Kuva alamkaustade sisu

Kui sinu arvutis on kaustad loetelu vaates (List View) saad sa lihtsasti ülevaate kõigist ülemkaustas olevate alamkaustade sisust, hoides all Alt klahvi ja vajutades kausta nime juures olevale noolekesele.



6. Väldi failide dubleerimist

Kui sa oled kopeerimas faile kausta, kus samade nimedega objektid on juba olemas, annab välja karanud hüpikaken sulle kolm valikut: jäta mõlemad koopiad (Keep Both), peata kopeerimine (Stop) või asenda olemasolevad failid uutega (Replace).


5. Hoides all Alt klahvi

ilmub nähtavale neljas valik Skip, mis võimaldab sul korduva faili kopeerimise vahele jätta, mis võib osutuda kasulikuks suure hulga failide kopeerimisel.

4. Näita kontekstimenüü varjatud valikuid

Vajutades Tegumiribal (Dock) parema hiireklahviga ALT klahvi all hoides rakenduse ikoonile, avaneb sulle valik keerata kinni kõikide teiste äpide aknad või jõuga programm kinni panna (Force Quit).



3. Pääse kiiresti ligi Süsteemi Seadete alamlehtedele

Klahvistiku ülemises osas olevate klahvidega saad reguleerida mõningaid arvuti seadistusi, näiteks ekraaniheledust, helitugevust ja saad ka ligi Juhtimiskeskusele (Mission Control). Kui sa näiteks hoiad all Alt klahvi ning vajutad Ekraani reguleerimise klahvile, avaneb kuvari Süsteemi seadistuste (System Preferences) aken.


2. Hiili kinnitusaknast mööda

Arvuti välja lülitamise, taaskäivitamisel või väljalogimisel küsib hüpikaken sinult kinnitust. Ühelt poolt vaadates on see mugav funktsioon, mis aitab tahtmatut välja lülitumist ja andmete kadumist vältida. Samas aga muutub aken pikema kasutuse puhul üsna tüütuks. Kui sa oled 100% kindel, et tahad arvuti välja lülitada, hoia vastavatele nuppudele vajutades all Alt klahvi. Nii väldid tüütu hüpikakna ilmumist.



1. Kuva Menüüriba ikoonide varjatud valikuid

Kõikvõimas Klahv annab meile rohkesti funktsioone ka menüüribal. Hoides all ALT'i ja klikates mõnele menüüriba ikoonile pääsed ligi selle varjatud funktsioonidele. Näiteks Teavituste ikoonile klikates saad selle hääletuks muuta paneeli avamata ja vajutades  WiFi ikoonile avaneb sinu ees rikkalik võrguseadistuste valik.

Retina ekraan

MIS ON RETINA EKRAAN?


Praktiliselt iga Apple’i seadme esitlemisel teatab oma laste vägitegude üle uhke isa näoilmega Tim Cook või Phil Schiller, et produkt on varustatud Retina ekraaniga. Kuid mis see Retina ekraan õigupoolest on ning mida see meie, lihtsurelike jaoks tähendab.


2010.aastal esitles Steve Jobs neljanda põlvkonna iPhone'i mille üheks tõmbenumbritest oli ennenägematu Retina ekraan. Kui uskuda Steve’i juttu, oli tegu üliterava kuvariga, mille pikslitihendus on niivõrd suur, et inimsilm ei suuda selle pinnal olevaid üksikuid piksleid eristada. Paraku on see aga väga primitiivne selgitus ning siinkohal seletan ma täpsemalt lahti, milline ekraan väärib Retina eesliidet kandma.


Esimese asjana teeme selgeks mõiste pikslitihedus Pikslitihedus on suurus, mis näitab pikslite arvu ekraanipinna mõõtühiku kohta. Pikslitihedust saab mõõta pikslit/tolli kohta (ppi) või siis pikslit/sentimeetri kohta (ppcm). Mida rohkem piksleid on ühe mõõtühiku kohta, seda teravamat ja mahlakamat pilti peaks ekraan kuvama.


Asja näitlikustamiseks võtame ette teleriekraani, mille resolutsioon on 1920×1080 pikslit. See tähendab, et horisontaalselt on reas 1920 pikslit ja ülevalt alla 1080 pikslit. Algklasside matemaatika appi võttes saame teada, et ekraan mahutabb 2.073.600 pikslit. Vaadates 1920x1080p resolutsiooniga teleriekraanilt videot 2-5 meetri kauguselt ei suuda inimsilm ekraanil olevaid piksleid eristada. Kui sama lahutusega video panna jooksma kinolinal, paistab pilt häguse ja pikseldatuna. Esimesel juhul mahub ekraani pinna mõõtühikule suur hulk piksleid, millest tulenevalt on pilt terav, kinolinal tuleb pikslitega katta suur ala. Sellest tulenevalt on ühe mõõtühiku kohta vähem piksleid ja seepärast näeb pilt vastik välja.


Mis on Retina ekraan?

Apple’i sõnul on inimsilm suuteline 25 cm kauguselt 300 ppi pikslitihedusega mobiili kuvarilt üksikuid pikslikribusid eristada. Õunafirma arvates ei olnud selline sigadus vastuvõetav ning seetõttu esitlesid nad maailmale iPhone 4’ga oma esimest nn. Retina ekraani, mille pikslitihedus on veidike üle nimetatud piirväärtuse, 326 ppi, kui täpne olla. Kuna piksleid on nüüdsest ühe tolli kohta rohkem, ei suuda tootja sõnul inimsilm kuvaril olevaid üksikuid piksleid eristada.


Pealtnäha on Õunafirma lihtsalt kuvari pikslitihedust suurendanud, kuid asi ei ole nii lihtne. Nimelt ei mõõdeta Retina ekraani pikslitihedust mitte ppi’des või ppcm’des, vaid hoopis PPD’des (piksel kraadi kohta). Antud mõõtühiku arvutamiseks võetakse kaks pikslit, mis on üksteisest 1 kraadi kaugusel ning pikslite kaugus inimese silmast. Pikslite ja silma vahele tekib kolmnurk ja võttes appi kõigile tuntud Pythogorase teoreemi, saame arvutada, mitu pikslit mahub välja kujunenud kolmnurka.


Kui vahemaa silmamunani on 25 cm on ekraanil 1 kraadi kohta 53 pikslit. Iga ekraan, mille PPD näitaja on 53-st suurem võib uhkusega kanda nimetuses eesliidet Retina.


Toon välja tabeli mõningatest senitoodetud Retina ekraanidega varustatud seadmetest:
SeadeResolutsioonPikslitihedus (ppi)pikslit kraadi kohta
Apple Watch 38mm272x340p330 57.6
iPhone 5s1136x640p32657.5
iPhone 6s1334x750p32657.6
iPad Air 22048x1536p26470.6
Macbook Pro 20152880x180022079.6
iMac Retina 5K5120x288021884.0

Nagu näha kõigub pikslitiheduse näitaja seinast seina ning mõningate seadmete ekraanid justkui ei väärigi Retina nime kandmist. Kuid pikslite arv kraadi kohta on kõigil seadmetel tublisti üle 53, mis tähendab, et kuvarid on oma nime väärilised.


Kriitika

DisplayMate Techologies ettevõtte tegevjuht Raymond Soneira seadis Apple’i väited Retina ekraanist kahtluse alla. Soneira sõnul on inimesele silm võimeline eraldama piksleid palju suurema pikslitihedusega kuvarilt. Nimelt peaks ekraani ppi näitaja olema 477, et inimsilm ei eristaks 30 cm kaugusel oleval kuvaril olevaid pikslikribusid.


DisplayMate tegevjuhi sõnul on Apple’i seadmete ekraani nimetus eksitav ning tegemist on vaid järjekordse turundustrikiga, milles Apple paneb harilikele asjadele värvikaid nimetusi. Kuid USA neuroloog, Bryan Jones tõestas, et Apple’l on õigus ning tegemist on tõepoolest ekraaniga, millelt silmamuna ei suudaks eristada piksleid. Jones’i keerukat Klingoni-teaduskeele terminitega vürtsitatud teksti inimkeelde tõlkides tuleb välja, et silma võrkkest on tõepoolest võimeline eristama piksleid ka suurema pikslitiheduse puhul, kuid siin on üks "aga". Inimsilm ei koosne ainult võrkkestast ja kui arvestada silma teiste osade funktsioonidest ning silma kui terviku toimimisest, siis tuleb välja, et Steve Jobs’l oli õigus.

Apple maailmas

Apple maailmas

Üks, mille poolest Apple eristub kõigist teistest arvutimarkidest, minu arust, on Apple poed. Ma ei ole veel sattunud Samsungi poodi (kuigi nende butiike olen märganud siin ja seal) ega Delli poodi. Olen näinud ühte Microsofti poodi, aga ma ei ole väga kindel, kas ma oma vana Aceri laptopiga oleks sealt abi saanud. Mis siis, et Windows, aga kui ei boodi, siis pead kõigepealt Acerisse minema ja siis vaatame edasi.

Kus ühtlasi tuleb välja see, miks on hea, et nii riistvara kui tarkvara on tehtud ühes ja samas firmas. Sul võib katki minna mäluketas Shanghais, ekraan puruneda New Yorkis, arvuti võib buutimise lõpetada Tallinnas ja kõigil neil juhtudel pole muud vaja teha kui seada sammud lähima Apple hoolduskeskuse poole (Apple Stored ehk Apple enda poed omavad pea alati ka sertifitseeritud tehnikuid) ning abi saamine on kindel. Kuidas nii lihtsa asja peale pole teised arvutitootjad tulnud, ei mahu mulle pähe. Ehk siis kindlasti üks punkt õuna kasuks.

Ülemaailmsel firmal on muidugi keeruline varustada kogu maailma kogu aeg kõige uuema kaubaga. Eks oma särk on ikka lähemal ja seetõttu on kahjuks Eesti siin vaeslapse osas, võrdsustatud kõigi teiste arenguriikidega kus pole ei internetti ega kraane, kust voolaks vett, rääkimata siis elektrist. Apple jaoks on esimene maa USA. Seal esitletakse tooteid ja seal tulevad asjad tihti siis ka samal hetkel müüki või hiljemalt järgmisel tööpäeval. Mõnikord lubatakse muidugi asju ka kaugemasse tulevikku, aga siis võib ikkagi olla kindel, et USAs on asjad kõigepealt.

Ei loe isegi USA-le lähedalolek - Kanada ja Mehhiko, rääkimata Ladina-Ameerikast, võivad ka ainult kõrvalt vaadata, kuidas uued kaubad poelettidele jõuavad naaberriigis. See peaks olema muidugi hea tõend kõigile vandenõuteoreetikutele kes arvavad, et Apple teeb meelega defitsiiti. Ärindust õppivana küsiks ma: miks ta peaks? Vaadates majandusnäitajaid ja kuulates igakvartaalset konveretskõnet majandustulemustest, peaks olema kõigile selge, et see masinavärk töötab täistuuridel ning toodete tootmishulk on maksimaalne, mida antud hetkel teha saab. Vaadake kasvõi iPhone - see ei ole ju stampimismasinast tulnud, mida saaks miljoneid päevas teha. Täpseid numbreid pole avaldatud, aga hinnanguliselt peaks ühe iPhone tootmiseks kuluv aeg olema kuni 2 päeva. Alates siis sellest hetkest, kui alumiiniumblokk tuleb sisse ning kuni valmis seade läheb pakkimisele. Kui meil on ka 100000 masinat paralleelselt neid tootmas, saame kuu peale ikka vaid 3 miljonit telefoni. Ning siinkohal tuleb arvestada, et masstootma saadakse hakata alles siis kui seade on tõesti valmisdisainitud ja testitud ning töötab.

Pärast USAd jõuab nokkimisjärjekord teiste suurriikide kätte (vabandust, Kanada ja Austraalia!) Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Kui ka nende esmased vajadused rahuldatud, siis tuleb kolmas ring põhjamaade (kust Eesti, nagu heaks tavaks saanud, välja jäetud) ning suuremate maadega nagu Hispaania, Portugal jt. Ning nii veider kui see ka pole, alles järgmises ringis on Hiina ja India. Ning siis, viiendas ringis, kui iPhonesid hakatakse juba üle tootma ning neid kuhugi panna ei ole, jõuab järg ka Baltikumini. Tekitab küll omajagu meelepaha, aga õnneks lähevad asjad aina paremaks - enam ei pea pool aastat ootama, tihtilugu on tegu nüüd loetud nädalatega. Mulle sellised asjad meeldivad.

Üks huvitav trend, mida võib täheldada Eestis võrreldes teiste riikide Apple müüginumbritega - täpselt keegi ei tea neid toote kaupa kuid eks müüjad erinevates riikides ja poodides näevad, mis läheb rohkem ja mis kõige rohkem - on fenomen mida ma nimetaks “hea küll” sündroomiks. Võtame näiteks iPhone, mida on kolme erineva mälumahuga - 16, 64, 128GB. Kõigil umbes 100 eur hinnavahe. Kui palju saab 100 lisaeuro eest ja kui palju veel teise 100 eest, on ilmselge ning peaks olema igati mõistlik võttagi lihtsalt 128GB-ne, kui vahendid võimaldavad. Täpselt nii see USAs ka toimib. Väidetavalt ka Saksamaal ja Soomes ja ilmselt ka mujal. Aga mitte Eestis. Pragmaatiline eestlane vaatab, et no 16 on võibolla vähe ja king hakkab pigistama, et võaks 64, see “hea küll”. Ja nii ongi, et mudelit, mida Apple toodab kõige vähem, nõutakse Eestis kõige rohkem. Aeg on ilmselt tõsta hinnangut, mis on hea küll.

Hiljuti oli hea kontakt ühe rahvusvahelise firmaga, kes on tõstmas oma senist PC-Windows süsteemi üle Google-Apple peale. Igasugused majasisesed maili- ja doomeniserverid lülitatakse välja ja müüakse maha ning osakonna kaupa ostetakse töötajatele kas siis iMac-e või MacBooke. Õnnestus ühte hetke ka pealt näha - ma pole kunagi näinud, et mõni töötaja oleks nii rõõmus uue töövahendi saamise puhul. Ei tõstetud uut kolakat laua alla vaid pandi kena ekraan lauale. Nagu jõulud oleks! Ajastul, kus tööle võetakse ka oma seadmed kaasa on ka teisipidi fenomen - tööandja lubab tööseadme koju viia. Suurim mure on IT osakonnal seni olnud firma andmete turvalisus. Mis siis saab, kui arvuti ära varastatakse? Nagu ma ühes oma eelmises kolmunis mainisin, Filevault on see tehnoloogia, mis krüptib kogu ketta nii, et ilma salasõnu teadmata ei võta sealt isegi Apple midagi välja.

allikas: pickywallpapers.com

Ning nende IT osakonnaga jututades selgus, et ega nende IT pole üldse erinev sellest, millega ollakse Eestis harjunud, mis siis, et nad on teisel pool ekvaatorit ja naudivad praegu, näiteks suve. Töö käib ikka samamoodi, kasutajad nurisevad aeglase neti üle ja et ligipääsud on keelatud erinevatele veebilehtedele. Eks selle turvalisusega on ilmselt nii, et pole olemas head mugavat lahendust vaid on olemas hea lahendus ja mugav lahendus, aga need on täiesti erinevad.

Kõige suurem erinevus mis silma torkas, tuleneb ilmselt kultuurist - IT-töötajad on täpselt samasugused inimesed kui teised. Ei ole “patsiga poisse”, ei ole “itikaid”, ei ole “häkkereid” ega “onupoeg, kes on nii targad arvutis, et pentagoni murdsid sisse eile lõunavaheajal.”. Siinkohal on Eesti töötajatel ja juhtidel kõva arenguruum. Kindlasti on rahvusvahelises korporatsioonis ka oma sisereeglid mis tuleb enne tööleasumist läbi lugeda ja nendest arusaamist allkirjaga kinnitada, aga neid, kes oskavad rohkem kui arvutit sisse-välja lülitada ei vaadata, kui imeolevusi. Muidugi ka teiselt poolt - küsisin isegi abi ning seda jagati lahkelt, ilma vähimagi üleolevuse märgita - eks ole sedagi mõnes Eesti arvutifirmas kohanud.

Niiet, oleme aga edasi sõbrad kõik edasi, aitame üksteist ning ma sooviks küll, emadepäeva valguses, et kõik poed ja hooldused ja muud kohad oleksid sama sõbralikud ja abivalmid kui seda on Apple poed üle maailma. Ning inimesi võetakse terega vastu, tule siis Petserist või Berliinist.

Maci 10 käsku

GOOGLE CHROME VS. APPLE SAFARI

Mulle meeldis kasutada Google’i veebilehitsejat Chrome’i. See on kiire, mugav, võimekas, kohandatud toimima Google’i rakendustega ning sellele on saadaval mustmiljon erinevat pistikprogrammi. Vaatamata suurtele eelistele pole see täiesti patuvaba ning tekitas minule aeg-ajalt üleliigset peavalu. Mõnda aega tagasi hakkasin ma kasutama Apple’i kodukootud veebilehitsejat ning tänaseks päevaks ei plaanigi ma Chrome’i peale tagasi üle minna.
Miks ma aga vahetasin oma meelis-brauserit?


Chrome kulutab liialt palju akuressursse

Alates OS X Mavericks’ist sisaldab Mac’ide opsüsteem vidinat, mis võimaldab sul jälgida kui palju on akus elujõudu ning milline rakendus on parasjagu kõige suurem energiasöödik. Kui sa oled agar Google’i veebilehitseja kasutaja, siis näitab Activity Monitor, et kõige aplamalt kulutab akuresursse just Chrome. Mitte 3D töötlustarkvara, virtuaaliseerimisprogramm ega joonestusrakendus, vaid  lihtsakoeline veebilehitseja.


Toon siinkohal näiteks oma kogemuse. Kui ma alustan kella 9 paiku arvutis Chrome'iga toimetamise 100% täis akuga, siis pärastlõunaks, kella 15-16 paiku hakkab minu Macbook Air särtsu küsima. Samas kasutades terve päeva jooksul ainult Apple’i kodukootud Safarit otsin ma arvutilaadija välja alles kella 18 paiku, kuna arvuti aku peab selle ajani ilusti vastu. Seejuures ei hoia ma teiste rakenduste kasutamisel ennast kuidagi tagasi. Seega, kui sul on tahtmist oma sülearvuti elumahlu säästlikult kasutada, tasuks sul mõelda Safari kasutamisele.

 

Chrome koormab liialt arvuti riistvara

Minule meedis Macbook Air'i pea kuulmatu nurrumine ning asjaolu, et masina riistvara saab vaatamata oma tagasihoidlikele parameetritele oma ülesannetega hakkama. Viimasel ajal olen märganud, et arvuti on muutunud kohati aeglaseks, aeg-ajalt jookseb masin sootuks kokku ning ma ei hakka rääkimagi ventilaatorite undamisest. Vaadates Activity Monitory, milles on välja toodud seadme komponentide seisund ning töökoorem, leidsin ma kurjajuure, mis masinale liiga tegi.


Selleks oli Google’i veebilehitseja, mis isekalt võttis enda alla hiiglama palju ruumi muutmälus ja kuna RAM’i mahust jäi talle väheseks, napsas see ruumi ka kõvakettalt. Loomulikult sundis Chrome protsessorit täiel võimsusel töötama, mis tõstis masina temperatuuri. Selle tulemusena undasid ventilaatorid, hoidmaks riistvara normaalsel temperatuuril, RAM oli ületäitunud ning sellest tulenevalt hakkas ka minu kõvaketta maht üha vähenema. 


Üldjuhul saab iga tänapäevane arvuti Chrome’i jooksutamisega hakkama. Seda muidugi juhul kui kasutaja piirdub ühe programmiakna ning 4-5 vahekaardiga. Päriselus inimene veebis surfates sellega ei piirdu. Sellest tulenevalt hakkab Chrome masinat üha rohkem koormama ning tagasihoidliku võimsusega arvuti võib koormuse all lihtsalt alla anda.


Seetõttu tasuks odavama hinnaklassi Macbook Air’idel ja 2015. aasta Macbook’idel Google’i veebisirvija kasutamisel end tagasi hoida või sootuks kasutada ainult Safarit. Kuna tegu on Apple'i kodukootud sirvijaga oskab see paremini arvestada masina riistvara parameetritega ning kasutada resursse mõõdukamalt kui mõni kolmanda osapoole veebilehitseja.


Patt oleks väita, et Safarit kasutades ei lähe masin kunagi katki, ei kuumene üle ning Safarit kasutades muutub elu silmapilkselt lilleliseks. Isegi Apple’i brauserit jooksutades hakkab arvuti teatud koormuse all jupsima, kuid piirini, mil arvuti ülekoormuse tõttu alla annab ei jõua nii kiiresti kui Chrome’i kasutades.


Chrome pole Mac’ide jaoks kohandatud

Apple toodangu üks vaieldamatust plussidest on selle riistvara ja tarkvara omavaheline hästi sujuv koostöö. Sama kehtib ka Safari ja OS X vahelise suhte kohta: need sobivad kokku nagu jalalabal olev vesivill ning saapas olev lohk.


Safari, erinevalt Chrome’st, paistab olevat kodune rakendus, mis ei torka teistest OS X sisse ehitatud rakendustest kuidagi välja. See saab suurepäraselt suheldud nii opsüsteemi  kui ka kolmanda osapoole rakendustega. Näiteks saab väga lihtsasti jagada veebiavarustes leitud artikli või pildi saata märkmikusse või pildihoidlasse. 


Mis minule Safaris kõige rohkem meeldib on selle kohandatus Mac’i puuteplaadiga. Lehitseja saab suurepäraselt aru plaadil tehtud žestidest ning see teeb Safari kasutamise meeletult mugavaks. Näiteks saab kahe näpu viibutusega liikuda veebilehtedel edasi-tagasi ning veebilehtede vahetamine on lapselikult lihtne. Muidugi saab ka Chrome aru mõningal määral puuteplaadi žestidest, kuid selles veebilehitsejas on žestide abil manageerimine kuidagi kohmakas.


Lühidalt öeldes on Google Chrome nagu ebaviisakas külaline, kes ei sulandu seltskonda ega sõbrusta lähikondsetega. Seejuures on väga ahne ning pistab nahka kõik, mida vähegi söödavat ta leiab. Käesoleva postituse eesmärgiks ei ole Chrome’i halvustada ega ülistada Safarit. Google’i loodud veebilehitsejal on hulgaliselt eeliseid, kuid paraku on sellel teatud puudused ning kõige selgemalt ilmnevad need just Mac’i arvutitel. Kui sa oled tõsisemat sorti veebiarendaja, programeerija või disaineir, kelle jaoks on Chrome asendamatu töövahend, siis ei tasuks sul Safari peale üle minna. Apple’i sirvija polegi minu arusaama järgi loodud nõudliku nohiku ja asjatundja jaoks, vaid hoopis väheste nõudmistega arvutikasutaja jaoks, kes haruharva kasutab rohkem kui kolme vahekaarti korraga. Sellise kasutaja jaoks sobib Safari ideaalselt.


Meil on sünnipäev: Liigaastast liigaastasse

Liigaastast liigaastasse.


Valge Klaari salong avati ametlikult 29. veebruaril 2012. Kui te olete vahel mõelnud, et aastast on täpselt üks päev puudu - ja kui see oleks, küll siis liigutaks mägesid! Valge Klaar ehk Klaar on ilmekas näide sellest, mida ühe lisapäevaga teha saab.


Klaar sai aga alguse palju varem. Juba viimased paar aastat rääkisid kõik mu toonased ja praegused sõbrad-tuttavad-kliendid, et ma peaks ikka oma salongi tegema, nad tahaks täisteenust - nii arvutiostu kui hooldust kui abi ühest kohast. Arusaadav, siis jäävad paljud arusaamatused ära, nagu Apple endagagi - kui üks firma teeb nii riist- kui tarkvara, siis vea korral saab näpuga näidata - aga saab ka abi - ühest kohast. PC-de puhul on alailma see, et kas süüdi on nüüd arvutitootja Lenovo või on süüdi tarkvaratootja Microsoft. Nad vaidlevad siiani.


Ja täpselt samad mõtted olid ka linna teises otsas toimetaval Siim Tempelil. Värskelt rahvusvahelise kogemusega spetsialistil oli plaan üks korralik Apple hooldus teha. Ning me mõlemad olime aktiivselt tegevad toonases Apple kasutajafoorumis. Oli ainult aja küsimus, millal me juttu hakkame ajama ning nii läkski - kord oli mul vaja ühele tootmisest juba väljasolevale iBookile (vanemad olijad ehk mäletavad MacBook’i eelkäijat?) AirPorti ehk WiFi kaarti. Panin küsimuse foorumis üles ning kes kiirelt ja sõbralikult vastas - ikka Siim. Tõdesime mõlemad, et varuosadega on keeruline, aga eks läheb paremaks. Ma siis rääkisin, et on plaan teha Apple hooldus. Ja siis tuli üllatav vastus, et temal ka!


Mina olen alati koostöö poolt. Igasugune konkurents on tore ja tervitatav, aga kui kõik osapooled on heatahtlikud ja ausad, siis on koostöös võimalik palju rohkem ära teha. Mõelge, kui kõik maailma rahvad töötaks ühise eesmärgi nimel, olgu see siis kas kliimasoojenemise vältimine või Marsi asustamine! Saimegi kokku ja arutasime ning leidsime, et kõige mõistlikum on teha koos ettevõte. See oli ühtlasi minu kui ettevõtja algus. Ja ettevõtlusega soovitan ma kõigil kätt proovida. See on raske, see on varajased ärkamised ja poole ööni kestvad tööpäevad, see on meeletu tempo ning pidev muretsemine, ilma puhkepäevade ja puhkuseta. Igasugu koolitustel öeldakse, et unustage kiitused ja keskenduge sellele, mis on valesti, et veel paremini teha. Ma võin kõlada naeruväärselt, aga ma soovitan just keskenduda kiitustele - seades selle eesmärgiks ning need asjad mis on valesti, need on lihtsalt, nagu prantslased ütlevad - konn, mis tuleb hommikul esimese asjana ära süüa.


Kõige keerulisemad on need vead, mis ilmnevad arvutil kord kuu aja jooksul. Missugune komponent nüüd üles hakkab ütlema, kust viga alguse sai? Võtad ja testid seda õnnetut arvutit nädal aega, jooksutad kõiksugu teste, kõik on laitmatu. Ning klient viib arvuti koju ning mis te arvate, mis juba järgmisel päeval juhtub? Arvuti tuuakse tagasi, taaskord testid ja uurid logisid. Viga on kirjas, halvema juhul ka pole, süsteemilogis kuid mis sellest kasu kui arvuti töötab kenasti. Ehku peale pole ka mõtet osi vahetada, tore kui juhuslikult õige osa ära vahetad- arvutihooldus pole õnnemäng.


Ning siis tulebki hommikuti esimese asjana tegeleda selliste arvutitega ja sihiks võtta ja keskenduda ainult sellele, mis saab hästi lõppeda. Probleem, ükskõik, kui riukalik ja krutskiline see kotermann seal arvutis poleks, on ta siiski väga täpselt piiritletud - ta on arvuti sees, mitte väljas. Tõsi, paar markantset näidet on ka arvuti laadijaga ning paaril korral lausa elektrivõrguga, mis suutis parasjagu nii häirida, et WiFi koduperemehe lemmikdiivanil istudes ei töötanud korralikult. Aga kõik sai lõpuks korda kui vigane kaitse teisel pool seina ära vahetati.


Firma seestpoolt vaadates ei ole kõige keerulisem see, et on palju tööd. Palju tööd on hea ja positiivne asi. Kõige keerulisem on meeskond. Meeskond on iga firma A ja O. Õnneks pole mina kunagi pidanud tegevjuht olema ja õnneks on Klaar ülesehitatud küllaltki horisontaalselt, et kõigil on parasjagu vastutust ja sõnaõigust ning kõik on ühise asja eest väljas. Meeskonna kokkupanemine ja hoidmine on iga firma ülesanne number üks. Sest ilma õige meeskonnata pole võimalik olla edukas. Võib olla keskpärane - inimesed käivad ja istuvad oma tunnid täis - aga mitte edukas. Seetõttu ma tahakski siinkohal veelkord eraldi tänada kõiki Klaaris. Igaüks meist läheb selle ekstra kilomeetri, täidab selle ühe lisapäeva aastas, astub selle ühe lisasammu, et olla rohkem, et olla kõrgem tase. Ehk kõige suurem kasvuraskus on olnud meeskonna kokkusaamine. Head inimesed ja tegijad on kõik juba kuskil heas firmas. Ilmselt seda näeb iga arenev firma ka praegu, et kõik head tegijad on juba Klaaris :)


Edulugudest ühtegi eraldi välja tuua pole. Mulle on meeldinud nii e-tervise projekti riistvaraga varustamist ja konsulteerimist just Apple lahendusi silmas pidades kui ka üks meeldiv kirjanikust vanahärra, kelle 25-aastat töötanud Apple arvuti saime taas töökorda, et sealt siis kõik kuldaväärt uude arvutisse ümber tõsta. Mida pikema ajalooga arvuti, seda rohkem aukartust nad minus tekitavad. Edulugu on iga klient, kes on otsustanud oma muret meiega jagada ning kui me saame selle nii ära lahendada, et jagatud murest ei jää alles pool vaid ei jää midagi alles, siis on taas üks päev kirjas ja punkt meile ja kliendile, et seljatasime veidi kaost ning elu läheb edasi rõõmsamalt ja paremini. Ja tihtipeale on nendest väikestest edulugudest märk see, et meie firmaköögis on puuvilju ja maiustusi rohkem kui jõulude ajal - see on mulle alati kindel märk, et me oleme teinud midagi paremini kui hästi. Me oleme olnud väga head.


Mis tulevik toob? Kuigi ütlus on, et ära kaaguta enne õhtut ja tibusid loetakse sügisel ja mis kõik need manitsevad vanasõnad on, siis ma küll ebausklik ei ole ja ütlen julgelt, et ka see liigaasta toob paar väga suurt head üllatust ning ka sel liigaastal teeme rohkem kui meie optimistlikud plaanid olid ning ka sel liigaastal vaatame lõpus tagasi, et küll oli ikka uhke ja tore sõit ning ka sel liigaastal tähistame nii jaanipäeva kui jõule koos rohkemate inimestega, kes on aja jooksul saanud rohkemateks kui kliendid ja meie oleme saanud rohkemateks kui müüjad ja tehnikud - sõpradeks.


Head uut liigaastat!